TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945

Teine maailmasõda oli ajaloo kõige ohvriterikkam, hukkus umbes 55 mijonit inimest, neist suurem osa olid tsiviilisikud, kes hukkusid rünnakute ajal ja koonduslaagrites.Teine maailmasõda oli teljeriikide ja liitlasriikide vahel toimuv sõda.  Sõjaga okupeeris Saksmaaa suure osa Euroopast, kuid Inglismaale tungida ei õnnestunud. Aastal 1942 Al-'Alamayni ja Stalingradi lähedal peetud lahingud said sõja pöördepunktiks.  NSV Liit kaotas üle 25 miljoni inimese, Poola 6 miljonit, juute hukkus umbes 6 miljonit. Pärast sõda jagati Saksamaa ja Austria okupatsioonitsoonideks ning Ida-Euroopa sattus NSV Liidu võimu alla. Teise maailmasõja alguskuupäevaks loetakse 1. septembrit 1939, mil Saksamaa tungis kallale Poolale.Sõja lõpukuupäevaks  võib lugeda Jaapani kapituleerumist 2. septembril 1945.  Euroopa jaoks lõppes sõda 7. (Saksamaa kapitulatsioon Reimsis) või 8. (kapituleerumine Berliinis) mail 1945.

SÕJA PÕHJUSED

• Versailles`i rahulepe (1919), millega Saksamaa oli kaotanud endise suurriigi staatuse ja tõrjutud pikaks ajaks isolatsiooni tekitas Saksamaal revanšismi.
• Rahvasteliidu suutmatus ohjeldada sõjakaid suurriike.
•  Lääneriikide lepituspoliitika suurendas Saksamaa agressiivsust.
• MRP sõlmimine (23.august 1939), millega NSV Liit ja Saksamaa jagasid vallutatavad alad Ida-Euroopas. 
• NSV Liidu soov levitada kommunismi ning taastada impeerium oma endises ulatuses.

OLUKORD II MAAILMASÕJA EEL

Nõukogude Liidu eesmärgiks oli maailma vallutamine ja sotsialistliku/kommunistliku maailmakorra kehtestamine. Tõeline ettevalmistumine Teiseks maailmasõjaks algas pärast Stalini ainuvõimu kindlustamist. Stalin algatas industrialiseerimise, mille peaeesmärk oli vallutada kogu Euroopa ja hiljem ka maailm. 1923. aastal oli Punaarmees 550 000 meest, 19. augustil 1939 oli neid 2 miljonit ja 21. juunil 1940 6 miljonit. 1939. aasta septembrist 1941. aasta juunini formeeris Nõukogude Liit 295 uut laskurdiviisi. 79 uut lennuväediviisi, 30 uut motoriseeritud diviisi ja 756 suurtükipolku. 19. augustil 1939 Poliitbüroo salajasel istungil võeti vastu sisuline otsus Euroopa vabastamisest. Juhinduti põhimõttest: tõmmata Euroopa sõtta, jäädes ise neutraalseks, seejärel aga, kui vastased on verest tühjaks jooksnud, paisata lahingusse kogu Punaarmee võimsus. Pärast 19. augustit 1939 teatas Stalin Hitlerile, et kui viimane tungib Poolasse, ei jää Nõukogude Liit neutraalseks ja abistab Saksamaad. Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop tuli Moskvasse ja 23. augustil 1939 kirjutas ta koos NSV Liidu välisasjade rahvakomissari Vjatšeslav Molotoviga alla mittekallaletungilepingule (MRP) Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel, millega jagati kogu Vahe-Euroopa.

SÕJA VASTASLEERID

Liitlased	Aasta	Teljeriigid	Aasta
Suurbritania		Saksamaa	1939–1945
USA	1941–1945	Jaapan	1937–1945
Hiina vabariik	1937–1945	Itaalia	1940–1945
Nõukogude Liit		Soome	1940–1943
Prantsusmaa		Rumeenia	1941–1944
Poola		Ungari	1941–1945
Kanada		Bulgaaria	1941–1944
Austraalia		Tai	1941–1945
Uus-Meremaa		Prantsuse Riik	1940–1945
Lõuna-Aafrika-vabariik		Iraak	1941
Kreeka jt	1940–1945	Slovakkia  jt	1939–1945

SUURRIIKIDE JUHID

Riik	Juht	Riik	Juht
Suurbritannia	Winston Churchill	Saksamaa	Adolf Hitler
USA	Franklin Delano Roosevelt	Itaalia Sotsiaalne vabariik	Benito Mussolini
Nõukogude Liit	Jossif Stalin	Itaalia	Benito Mussolini
Hiina vabariik	Chiang Kai-shek	Jaapan	Hirohito

AJATELG

Aasta	Olulised sündmused
	Saksamaa ja NSVL sõlmisid MRP (23.08.1939)
1939	Saksa vägede sisenemine Lääne-Poolasse (1.09.39) Prantsusmaa ja Suurbritannia sõjakuulutus Saksamaale (03.09.39) Nõukogude vägede sisenemine Ida-Poolasse (17.09.39)
1940	Leedu loovutas Klaipeda piirkonna Saksamaale Teraspakti sõlmimine Saksamaa ja Itaalia vahel. Eesti sõlmis vastastikuse abistamise pakti NSV Liiduga. Talvesõja algus Soome ja NSV Liidu vahel.
1941	Saksamaa kallaletung NSV Liidule. Atlandi harta sõlmimine USA ja Suurbritannia vahel. Saksa okupatsiooni algus Eestis. USA astus Teise maailmasõtta. Moskva lahinguga peatati ajutiselt Saksamaa pealetung idarindel.
1942	Midway merelahing USA ja Jaapani vägede vahel. Algas El Alameini lahing Egiptuses. Algas Stalingradi lahing
1943	Kurski lahing Saksamaa viimane pealetungikatse idarindel. Liitlaste Teherani konverents. Lõppes Stalingradi lahing Itaalia kuningas tagandas Mussolini ning uus valitsus sõlmis vaherahu. Liitlaste konverents Teheranis.
1944	Normandia dessandiga avati teine rinne Prantsusmaal. Ebaõnnestunud katse taastada Eesti iseseisvus. Nõukogude väed vallutasid viimase vastupanukolde Saaremaal.
1945	Liitlaste Jalta konverents. Hitler sooritas enesetapu Berliinis. Saksamaa kapituleerumine. USA aatompommirünnakud Hiroshimale  ja Nagasakile. Jaapani kapituleerumine; Teise maailmasõja lõpp. Liitlaste Potsdami konverents.

TEISE MAAILMASÕJA TULEMUSED

• Inimkaotused: 50–70 mln inimest , suur osa hukkunutest oli tsiviilelanikkond.

• Sõdurite kaotused: NSVL: 13,6 mln, Saksamaa: 4 mln, Suurbritannia: 326 tuh.

• Hiigelsuured sõjakulud: 1500 mld USD

• Muutus maailma poliitiline kaart:  Balti riigid: Eesti, Läti, Leedu kaotasid iseseisvuse Teise maailmasõja tagajärjel. Lõhenes Saksamaa. Saksamaa idaalad okupeeris NSV Liit, läänealad läksid USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa mõjuvõimu alla. NSV Liidu mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia, Albaania.

• Tekkis uus jõudude vahekord maailmas – kapitalistlik maailm vastandus sotsialismileerile, USAst ja NSV Liidust kujunesid üliriigid.